Mis on greylisting?
Vikipeediast, vabast entsüklopeediast
Greylisting on meetod soovimatu e-posti (rämpsposti) tõkestamiseks e-posti serveri tasandil.
Terve e-posti server
Terve e-posti serveri ehk MTA (Mail Transfer Agent) all mõeldakse serverit, mida ei kasutata rämpsposti saatmiseks. Näiteks on selline internetiteenuse pakkuja e-posti server. (Internetiteenuse pakkujate näited on Chello, XS4All, Planet, Ziggo)
Ebaterve e-posti server
Ebaterve e-posti serveri all mõeldakse serverit, mis saadab suurel hulgal soovimatuid (rämpsposti) kirju suurele hulgale kasutajatele.
Toimimine
Mõnes serveris kasutame greylistingut. Eelkõige võib see funktsioon olla sisse lülitatud siis, kui server kannatab suure rämpspostikoguse all. Suur eelis on see, et serveri koormus väheneb siis kohe märgatavalt. Greylistingu kirje kehtib meil 36 päeva, seega ei tohiks viivitusi väga sageli esineda.
Toimimine
Greylisting toimib keeldumisteate abil (tavaliselt kood 451), mille vastuvõttev e-posti server annab saatvale e-posti serverile. „Terve“ saatev e-posti server salvestab kirja ajutiselt ja proovib hiljem uuesti. Vastuvõttev e-posti server jätab selle eri kriteeriumide alusel meelde. Vastuvõttev e-posti server võib näiteks meelde jätta IP-aadressi koos saatjaga. See kombinatsioon lisatakse siis lubatud loendisse.
Kui terve saatev e-posti server proovib näiteks 10 minuti pärast (seadistatav) uuesti, kontrollib vastuvõttev e-posti server IP-aadressi ja saatjat ning laseb kirja seadistatud aja alusel läbi või keeldub uuesti. Sageli salvestatakse IP-aadress ja domeen kohalikku andmebaasi. Järgmisel saatmisel vaadatakse kohalikust andmebaasist, kas tegu on usaldusväärse kombinatsiooniga. Kui jah, võetakse kiri kohe vastu.
Idee seisneb selles, et terve e-posti server peab järjekorda (queue) ja proovib mõne minuti pärast uuesti. „Ebaterve“ e-posti server (rämpspostiserver) ei saa seda endale lubada, sest muidu täituvad tema enda järjekorrad. Selle tagajärjel võivad andmekandjad täituda, mis võib põhjustada muid probleeme.
Eelised
Kuna vähesed rämpspostiserverid tulevad selle tehnikaga toime, võtab vastuvõttev server vastu vähe soovimatut e-posti.
Kuna keeldumine toimub 451-teatega e-posti serveri tasandil, ei jõua kiri veel rämpspostifiltriteni. Rämpspostifiltrid nagu Spamassassin on teadaolevalt programmid, mis nõuavad serverilt palju protsessorivõimsust.
Puudused
Greylistingu suur puudus on see, et lõppkasutaja sõltub e-posti serverist. Lõppkasutajal ei ole nimelt sõnaõigust selles, kui kiiresti saatja läbi lastakse. Lisaks ei ole lõppkasutajal sõnaõigust selles, millal saatev e-posti server kirja uuesti saadab. Konkreetne näide: internetiteenuse pakkuja @home nn requeue (aeg, mille järel saatev e-posti server teeb uue katse kirja kohale toimetada) on 1 tund. Esimesel korral kulub seega tund, enne kui @home aadressilt saabuv e-kiri vastu võetakse. See on väga ebamugav, kui vastuvõtja just seda kirja ootab.
Greylistingu teine puudus on see, et järjekord puudub mitte ainult rämpspostiserveritel. Programmeerijad ei kasuta nimelt alati kohalikku e-posti funktsiooni ja püüavad ise vastuvõtva e-posti serveriga ühendust luua, ilma saatva e-posti serveri vahenduseta. Esimesel korral lükatakse kiri tagasi ja kasutaja, kes selle toimingu põhjustas, saab suure tõenäosusega veateate.
Lisaks kasutavad paljud suured internetiteenuse pakkujad mitme e-posti serveri kombinatsiooni. Hiljem ei paku kirja uuesti sama IP-aadress, vaid mõni teine. See tähendab, et paljud tuntud domeenid tuleb ette lubatud loendisse lisada. Ja just need on sageli tuntud rämpspostiallikad.